molekulaarmälu

Unine.
ma vaatan metal-videot. selles on kõikide aastaaegade elemente kasutatud. huvitav. muide, ma ei tunnista talve. veel.
naljakas iseenesest. kui me emmega kahekesi kodus oleme, siis on meil alati lõbus. Toomas käis täna. ta tõi torti.
vastsaabunud talve puhul on mul tahtmine oma korras toas magada ja hästi kaua. ma võiks ärgata siis, kui jõulud või sünnipäev on. aga mu tuba pole korras ja praegu on alles oktoober. prr.
issandjumal, mida ma just märkasin. ma nimetasin oma isa toomaseks ja mainisin tema külaskäigust aiinuult torti (isegi mitte helkureid või seda, millest ta rääkis!) okou. Lembit saabus. vist. okou.
ma tahan, et mul oleks võimalus inimesi enda juurde kellaviieteele kutsuda. ja siis teed juua formaalsusi vahetamata.

kuriteo mitmekülgsus

sisselogimislehel on kiri "mäleta mind", mille ette saab linnukese panna. nii armas. (siit lähevad edasi sentimentaalsed mõttekäigud stiilis "oleks vaid inimestel ka selline nupp" vms. haha)

kirjavead mu tekstis on täiesti lubatud, kuna käed külmetavad ja sõrmedeni seljaaju ei jõua.

huvitav, kas ma olen võimeline sügavalt filozoofiilsetel teemadel vestelda olles ise mingis ebameeldivas olekus nagu seda on magamatus või midagi säärast. ? hm, kas olen, kas ma ?
isssssand, teiste inimeste maneer. jaiks.
ma lähen täna vist illegaardi kunstnikku mängima. sellest kuuleme hiljem.

vahepeal ma blogin lihtsalt igavusest.

alternatiivprogressiv

Ma alati kuhjan enda ümber midagi. Kui ma olen koolis, siis on selleks kampsun, sall, kott, õpikud, kindad ja muud säärased asjad. Kui ma kodus õpin (hihi), siis õpikud, tekk, padi jne. Kui ma pargipingil istun, siis igasugused üleriided, kott, raamatud, märkmik. Ja alati hästi palju pixiedusti. Praegu näiteks on palju küsimusi ja arusaamatusi mu külgi ümbritsemas.
ning mu sõrmed voogavad jõulutunnet. koos mandariinilõhnaga.

häälitsused enne tervitust. nagu "aa hei" või "mm tere".

kirjapea

hoolitsuse mitmepalgelisus, hurmavad agulitänavad, vettinud mantlikraed, noormehe segadus, 4 minutit lahkumiseni. kirjanikel on suurepärane võime päästa iseenast. tänu sellele, et nad on kirjanikud. raisatud aeg ja kaotsiläinud küsimused. ja minutiseier. sügisesed arusaamad armastusest. loogiline kuid ettearvamatu järg. jätk.
"need on mu enesekaitse-nõelad. kui keegi ründab, siis ma võtan need välja ja kaitsen ennast. see käib mul hästi kiiresti, ma olen kodus harjutanud."
põhikoolis tehtud vead, keskklassi äärmuslase pead, hoopis muust mõtlevad sead, tiritamme püstitavad Lead.
hihi.


muide,

...
ja päeva lõpuks mõista,
kui mõttetu on naabrikoera elu
ning juua saasta veini
tassist

üks mool hingetõmbeid

Mulle meeldib lugeda luuletusi.

üheksa kolmandikku hetkest ei saanud ta aru, mis toimub. pärast tuli mõistmine ja siis pani ta üldse silmad kinni.

Soojusõpetus

1) Tehislikud.
Ma arvan, et mu lapsepõlv jääbmulle meelde väga õnneliku ajana, aga ma ei julge sellest kellelegi rääkida.

2) Eksperimentaal.
Kohusetundlikud sipelgad iseloomustavad... Kai Taba.

3)Vedelikupuudus - verekaotus suguühte AJAL.
nhahahahahaha

4) hooplejad mässajad
kodanikuarmastus ja nulltolerants ja ei mingit seost ligimestega.

5) Ulric Ichabod
raiped reeturid

täna me mängime inimesi

Ei, seekord ma ei pane viidet kellaajale, sest see pole üldsegi oluline. Oluline pole ka see, mida ma teen või olen teinud, sest kellelegi ei ütle need faking hüüdnimed midagi.
Inimesed, kes on maha jäetud, on tühjad ja külmad mõnda aega. Kui nad just meeletut kergendust ei tunne ja õnnelikud pole. Aga enamasti on ikkagi see esimene variant. Ma just avastasin selle. Ma usun, et me peaksime iga päev avastama midagi uut. (: xD
Humm. nagu ma näen, ei tule täna nauditavat sõnastust või filosoofilisi mõttekäike. Huvitav, mida ma üldse kirjutama peaksin?
ma tean küll^^

keedumakaronisupp