Thursday, December 28, 2006

Signe 2

ffgjk says:
a muidu
rffgjk says:
sul üks roosa juuksesalk on vä
rffgjk says:
mul küll on


Signe.^^

ekstra

jõulud sõpradega. eufooria, kallistused, kingitused, häidjõule-d.
jõulud emaga. suured kingitused, naeratused, toit. viimase minuti kuusk.
jõulud endaga. küünal, viiruk, mõtted, muusika. pime tuba. rõhutatult - pime korrrras tuba.
jõulud isaga. kallistused, pisikesed kingid, telekas. teised inimesed.
jõulud vanavanematega. kingitused, toit, ilusad sugulased, toit, palju sugulasi, toit.
kronoloogiliselt.

ma tulin täna maalt. see on vist peaaegu legendaarine koht, sest ma räägin sellest kõigile. parim õhk, parim muld, parim vesi. õhk on seal tõesti hea. parimad inimesed. suviti. me käisime enne äratulekut kaltsukates. Vikerkaare kaltsukas on leiukoht, i must say. kuid mitte mulle, mitte täna. aga turg on ka lahe. ma nii muuseas vestlesin ühe müüjaga Che Guevarast ja nii.

lõbutsege ja sööge šokolaadi.

Thursday, December 21, 2006

Signe

Luuleraamatud on mu jõuluwishlistist maha tõmmatud. Signe oli viimane piisk raamaturiiulisse. Heas mõttes =D Ma sain luuleraamatu trollibussist. Päevakorras on sokid, sokolaad ja rohelised asjad.
Hihi.
Ma üritan siis selle posti materiaalsust veidi kahandada. Mm. Valgeid jõule! XD


IRW

See viimane on Signe.

(ma sain teada, miks see post pikka aega poolik oli. bloggerile ei meeldi noolekese märk^^. aga nüüd näete ja seda õnnetut salapärast lõppu.)

Sunday, December 17, 2006

JAPE2 - seekord teemakohane

16.-17.detsember oli JAPE-nimeline luulekonkurss/-laager Türil.
hihiihii.
Mina, Ilmar, Anna-Maria ja Rauno algasime Tartust ja lõppesime Paides. Seal haakus meiega Contra. pärast päris pikka oodangut saime bussi peale ja nii mõndagi teada Paide-Türi liinist. Contra laulis "Ära seisa trepi peal" laulu. A-M ja R läksid esimese poole tema luulekogu taastama, sest see oli Tartusse jäänud, meie ülejäänud kolmekesi läksime mööda suurest kuusest ja saime Jaan Pehki ja Veiko Märkaga kokku. nendega suundusime Türi Majandusgümnaasiumisse, kus ootasid ees luulehuvilised noored ja korraldajad. Siis me ootasime hilinejaid mõnda aega. Pärast seda alustasime.
Kui ma õigesti mäletan, siis pärast näitemängulist sissejuhatust algas sinna saadetud luuletuste kritiseerimine ja/või kiitmine. Märka rääkis kõige rohkem ja oli kõige kriitilisem. nad rääkisid igast noorluuletajast eraldi ja siis üldiselt ka. mm, ma ei viitsi enam nii detailne olla.
pmst saime me ülesanded, pidime kirjutama kolm luuletust. nädalaluuletust Ekspressi jaoks (Märka antud), palitroom (Contra. see on selline luuletus, mis on mõlemat pidi lugedes sama) ja rusikaga-näkku luuletus (Wimberg). ahjaa, Wimberg hilines, kuna tal lõhkesid torud. kodus. Pehk andis ülesandeks neile midagi välja mõtelda. Anna-Maria idee oli, et nad peavad kirjutama vähemalt 20-realise luuletuse teemal miks Kivisildnik tulla ei saanud. nad said sellega väga hästi hakkama:D Contra kirjutas ise enda oma.
õhtul oli vaba mikrofon ilma mikrofonita ja auhindade jagamine. ma olen nüüd 5 luulekogu võrra ja väga paljude õpetussõnade võrra rikkam^^
Wimbergi lõppsõna: "Pange edasi. Nii ongi."
Rohkem saate selle kohta lugeda Päevalehest ja Ekspressist, mis kunagi ilmuvad.


oooh, ma ei saa veel lõpetada:D
vaimustus.
Märka oli, nagu mainitud, kõige kriitilisem. Luuletajatel olid tihti eriiarvamused. Pehk oli hämmastavalt vaikne ja tagasihoidlik, arvestades seda, et see oli ikkagi temanimeline üritus. aga mulle meeldis, kuidas ta oma luuletusi esitas. tuli lava ette, käed küljel, selg sirgu ja ütles: "Sõin jäätist. Mine putsi." Contra oli niisama lahe ja lõbus, ta rääkis võru murdes ja punkis oma luuletusi. =D ja Wimberg oli.. cool^^ sõbralik ja julgustas noori.
Märkale meeldis mu luuletus "Ohe väljaspoole", ta ütles, et see oli üks parimaid kõikide luuletuste seast. ma sain tema 2 raamatut. Contra mainis niimoodi hästi armsalt "G, kes kirjutas hästi sügisest" vms. (ma olin number G, meie anonüümsed tähtnimed) tema laserkandjal kogu "Contra on õhk" on nüüd minu^^.
Mulle meeldib Pehki uue raamatu pealkiri (peale nende luuletuste, mis seal on loomulikult^^). "Tuigu kui tuled". (see on nagu Rummo või kellegi "Kui tuled, too mul lilli")
yeah. millegi pärast ei saa TMG järgmisel aastal enam JAPEt korraldada, aga ma loodan, et Rakvere noored võtavad selle üle.
kui keegi huvi tundis või midagi, siis siin on midagi.

Thursday, December 14, 2006

fyysiline fyysika

Sa oled vee molekul. Kuidas sa k2itud j22s? Miks sageli 6eldakse AURA 2RA? Mida aurumine yldse t2hendab? Kumb soojeneb kiiremini, kas H2O v6i toidu6li? Miks? Miks gaasimull v6ib l6hkeda?
Ma n6uan vastuseid!
*postitus on ilmselgelt m6jutatud selle tekkimise aja ja koha poolt. Ignoreerida seda fakti.*

Tuesday, December 5, 2006

minu maasikad

Kui ma veel noor ja haavatav seitsmendik olin, siis oli mul üks hobi. Nimelt kogusin ma kruvisid. Ja muud metalli, mis on väike ja taskussepistetav. Kruvid, poldid, mutrid ning veel väga mitmed huvitavad asjad. Need olid mu pinalis. Mu pinal oli metallist raske.
Ükskord enne matemaatika tundi tegi Roland naeltest, pastakateradest, kudumisvardast, vedrudest ja veinipudeli korgist ühe moodustise. Ma ei nimetanud seda kunagi millekski.
Kõige kallimad olid: kruvi, mille ma folgi ajal Viljandist leidsin ja endale kaela sidusin
füüsika klassi eest leitud neet
vedru, mille A. mulle kinkis (see on siiamaani haaknõelaga mu koti küljes. aga ainult selle pärast, et see on ilus)
haaknõelaga kulin, mille ma sain Idrililt sünnipäevaks (see nagu ei kuulnudki kogusse, see oli waay too precious ja ilus)
mõned neist said mu ehtekarpi ka. ahjaa, mutter, millest kõrvarõnga tegin ja klaasitükk, millest ka kõrvarõnga tegin ja päike, millest sai samuti kirjaklambri (mis hiljuti ära murdus) kaasabil kõrvarõngas.

Eile või kunagi lõhkusin ma koolis kardinapuu ära. kogemata, ma lihtsalt liigutasin seda limast kardinat ja kõik kukkus alla. Kristjan parandas selle näiliselt ära, mu laua peal turnides. sealt pudenes alla päris palju metallist (ma täpset koostist ei oska kahjuks öelda) rõngaid. ma ühe varastasin endale.
see oleks kindlasti olnud mu kogu üks väärtuslikumaid detaile.

Seda ma tahtsingi öelda.

Sunday, December 3, 2006

ääremärkus

Jõuludeks tahan ma sokke ja luuleraamatuid.

loomne lähedus

Miks ma nii teen? Kas ma püüan mõtestada enda puudujääke, põhjendada oma laiskust? Kas minu probleemid on vaid selle pärast tõsisemad, et ma suudan neid paremini sõnastada? Ei ole ju. Aga

kuidas teised hakkama saavad?

Ma käisin teatris täna. Päris teatris päris etendust vaatamas. ("Mesimees", kui kedagi huvitab) Mitte neid kahtlaseid teoseid, milles on absurdi- ja abstraktsusesugemeid. Mis kalduvad sürrealismi. Tegutsevad noored jätavad kõik ikka enda mõelda. Alguses mind häiris, et kõik nii teeseldud on, aga siis meenus, et teater ongi selline. Pärast jäi aega terava dialoogi ja emotsionaalse ülekülluse nautimiseks. Mulle meeldib, kui inimestel on väga-VÄGA omapärane loogika ja asjade seostamisviis. Aga kindlasti peab olema sellesse segatud intelligentsi ja - teravust. (See mõttekriips ei olnud midagi grammatilist, see tähistas väikest mõttepausi.)

The World is just God's playground, Barbie.

Ma tahan, et inimesed taluksid külma reaalsust, saaksid sellega toime tulla. Aga ma tahan ka, et neil oleks oma maailm, mis on soe ja hea koht, et nad ei oleks haavatavad. Sest nende oma maailm ongi see, mis hoiab neid kaitstuna tegelikkuse eest. Aga mitte pimedas, sest siis ei oleks neil ju elust aimugi.

Friday, December 1, 2006

impressionisti kuu

Mu neljapäev koosnes hilisest ärkamisest, geograafia olümpiaadist, matemaatika- ja eesti keele tunnist, etlemiskonkursist, näiteringist ning Sangriast Illegaardis.
Ma usun, et seda võib lugeda heaks.
Reede oli tavapärane ja kolmapäev kordas ennast. teisi päevi ma ei mäleta.
homme saab magada.
mu sissekanded muutuvad järjest... ühtlasemaks.

Taevas oli sombune ning kuu paistis kui masenduses impressionisti maalitud. Tuul puhus silmist pisaraid.