ma istun saksa keele tunnis Mariiga. ta naerab hästi palju ja kui talt midagi küsida, siis vastab "ma ei tea". ühes järjekordses saksa keele tunnis maandus mu pilk hetkeks tema suurtel päikseprillidel ja tema roosal pinalil. siis tekkis tunne, et vahel tahaks ise ka olla nii lihtsakoeline ja mõtelda ainult ühte mõtet korraga ja üldse mitte tunda seotust eriti millegi muu kui ainult endaga. nii lihtne oleks.
jahjah, ma mõtlen mõnikord liiga palju. aga kui nii juhtub, siis kõige lihtsam on laskuda instinktide tasemele ja tunnetada, et kas on loome lähedus. kui on, siis on hea ja siis on veel parem, kui veel peale selle ka midagi on. emotsionaalne side või nii.
värvitud ripsmetega tüdrukud. nad kindlasti pidasid mind tummaks.
6 comments:
vägaü üleolev. sa ei saa siin marii eest rääkida, sa ei tea, mida ta mõtleb. jah, sa näed ju ja sulle tundub jne jne, aga no kammoon..
VÄGA* muidugi.
kui mul on mingi tunne kellegi kohta, nagu ikka kujuneb v2lja inimestest sinu 6mber, siis ma ei saa sinna midagi parata, kui mul tekib mingi emotsioon seoses kellegagi ja see oli just selle emotsiooni k6ige t2psem s6nastus. puhtalt tundepinnaline. 6leolevusega pole siin midagi pistmist, ma ei jaganud mingeid hinnanguid.
sel ajahetkel sa vist olidki, tumm
kle siiski, mingi tahaks ise KA olla selline ja selline.. bffffff. aga noh ok, ma ei nori, mind ei koti see nii palju ja teiseks seda ka, et vahel tahaks ja tahaks - kesse keelab? ole.
oh, mõned asjad siin maailmas pole nii lihtsad.... või peaksin ma tsiteerima Rolandit: see pole nii lihtne. =D lihtne olla.
Post a Comment