Signe 2

ffgjk says:
a muidu
rffgjk says:
sul üks roosa juuksesalk on vä
rffgjk says:
mul küll on


Signe.^^

ekstra

jõulud sõpradega. eufooria, kallistused, kingitused, häidjõule-d.
jõulud emaga. suured kingitused, naeratused, toit. viimase minuti kuusk.
jõulud endaga. küünal, viiruk, mõtted, muusika. pime tuba. rõhutatult - pime korrrras tuba.
jõulud isaga. kallistused, pisikesed kingid, telekas. teised inimesed.
jõulud vanavanematega. kingitused, toit, ilusad sugulased, toit, palju sugulasi, toit.
kronoloogiliselt.

ma tulin täna maalt. see on vist peaaegu legendaarine koht, sest ma räägin sellest kõigile. parim õhk, parim muld, parim vesi. õhk on seal tõesti hea. parimad inimesed. suviti. me käisime enne äratulekut kaltsukates. Vikerkaare kaltsukas on leiukoht, i must say. kuid mitte mulle, mitte täna. aga turg on ka lahe. ma nii muuseas vestlesin ühe müüjaga Che Guevarast ja nii.

lõbutsege ja sööge šokolaadi.

Signe

Luuleraamatud on mu jõuluwishlistist maha tõmmatud. Signe oli viimane piisk raamaturiiulisse. Heas mõttes =D Ma sain luuleraamatu trollibussist. Päevakorras on sokid, sokolaad ja rohelised asjad.
Hihi.
Ma üritan siis selle posti materiaalsust veidi kahandada. Mm. Valgeid jõule! XD


IRW

See viimane on Signe.

(ma sain teada, miks see post pikka aega poolik oli. bloggerile ei meeldi noolekese märk^^. aga nüüd näete ja seda õnnetut salapärast lõppu.)

JAPE2 - seekord teemakohane

16.-17.detsember oli JAPE-nimeline luulekonkurss/-laager Türil.
hihiihii.
Mina, Ilmar, Anna-Maria ja Rauno algasime Tartust ja lõppesime Paides. Seal haakus meiega Contra. pärast päris pikka oodangut saime bussi peale ja nii mõndagi teada Paide-Türi liinist. Contra laulis "Ära seisa trepi peal" laulu. A-M ja R läksid esimese poole tema luulekogu taastama, sest see oli Tartusse jäänud, meie ülejäänud kolmekesi läksime mööda suurest kuusest ja saime Jaan Pehki ja Veiko Märkaga kokku. nendega suundusime Türi Majandusgümnaasiumisse, kus ootasid ees luulehuvilised noored ja korraldajad. Siis me ootasime hilinejaid mõnda aega. Pärast seda alustasime.
Kui ma õigesti mäletan, siis pärast näitemängulist sissejuhatust algas sinna saadetud luuletuste kritiseerimine ja/või kiitmine. Märka rääkis kõige rohkem ja oli kõige kriitilisem. nad rääkisid igast noorluuletajast eraldi ja siis üldiselt ka. mm, ma ei viitsi enam nii detailne olla.
pmst saime me ülesanded, pidime kirjutama kolm luuletust. nädalaluuletust Ekspressi jaoks (Märka antud), palitroom (Contra. see on selline luuletus, mis on mõlemat pidi lugedes sama) ja rusikaga-näkku luuletus (Wimberg). ahjaa, Wimberg hilines, kuna tal lõhkesid torud. kodus. Pehk andis ülesandeks neile midagi välja mõtelda. Anna-Maria idee oli, et nad peavad kirjutama vähemalt 20-realise luuletuse teemal miks Kivisildnik tulla ei saanud. nad said sellega väga hästi hakkama:D Contra kirjutas ise enda oma.
õhtul oli vaba mikrofon ilma mikrofonita ja auhindade jagamine. ma olen nüüd 5 luulekogu võrra ja väga paljude õpetussõnade võrra rikkam^^
Wimbergi lõppsõna: "Pange edasi. Nii ongi."
Rohkem saate selle kohta lugeda Päevalehest ja Ekspressist, mis kunagi ilmuvad.


oooh, ma ei saa veel lõpetada:D
vaimustus.
Märka oli, nagu mainitud, kõige kriitilisem. Luuletajatel olid tihti eriiarvamused. Pehk oli hämmastavalt vaikne ja tagasihoidlik, arvestades seda, et see oli ikkagi temanimeline üritus. aga mulle meeldis, kuidas ta oma luuletusi esitas. tuli lava ette, käed küljel, selg sirgu ja ütles: "Sõin jäätist. Mine putsi." Contra oli niisama lahe ja lõbus, ta rääkis võru murdes ja punkis oma luuletusi. =D ja Wimberg oli.. cool^^ sõbralik ja julgustas noori.
Märkale meeldis mu luuletus "Ohe väljaspoole", ta ütles, et see oli üks parimaid kõikide luuletuste seast. ma sain tema 2 raamatut. Contra mainis niimoodi hästi armsalt "G, kes kirjutas hästi sügisest" vms. (ma olin number G, meie anonüümsed tähtnimed) tema laserkandjal kogu "Contra on õhk" on nüüd minu^^.
Mulle meeldib Pehki uue raamatu pealkiri (peale nende luuletuste, mis seal on loomulikult^^). "Tuigu kui tuled". (see on nagu Rummo või kellegi "Kui tuled, too mul lilli")
yeah. millegi pärast ei saa TMG järgmisel aastal enam JAPEt korraldada, aga ma loodan, et Rakvere noored võtavad selle üle.
kui keegi huvi tundis või midagi, siis siin on midagi.

fyysiline fyysika

Sa oled vee molekul. Kuidas sa k2itud j22s? Miks sageli 6eldakse AURA 2RA? Mida aurumine yldse t2hendab? Kumb soojeneb kiiremini, kas H2O v6i toidu6li? Miks? Miks gaasimull v6ib l6hkeda?
Ma n6uan vastuseid!
*postitus on ilmselgelt m6jutatud selle tekkimise aja ja koha poolt. Ignoreerida seda fakti.*

minu maasikad

Kui ma veel noor ja haavatav seitsmendik olin, siis oli mul üks hobi. Nimelt kogusin ma kruvisid. Ja muud metalli, mis on väike ja taskussepistetav. Kruvid, poldid, mutrid ning veel väga mitmed huvitavad asjad. Need olid mu pinalis. Mu pinal oli metallist raske.
Ükskord enne matemaatika tundi tegi Roland naeltest, pastakateradest, kudumisvardast, vedrudest ja veinipudeli korgist ühe moodustise. Ma ei nimetanud seda kunagi millekski.
Kõige kallimad olid: kruvi, mille ma folgi ajal Viljandist leidsin ja endale kaela sidusin
füüsika klassi eest leitud neet
vedru, mille A. mulle kinkis (see on siiamaani haaknõelaga mu koti küljes. aga ainult selle pärast, et see on ilus)
haaknõelaga kulin, mille ma sain Idrililt sünnipäevaks (see nagu ei kuulnudki kogusse, see oli waay too precious ja ilus)
mõned neist said mu ehtekarpi ka. ahjaa, mutter, millest kõrvarõnga tegin ja klaasitükk, millest ka kõrvarõnga tegin ja päike, millest sai samuti kirjaklambri (mis hiljuti ära murdus) kaasabil kõrvarõngas.

Eile või kunagi lõhkusin ma koolis kardinapuu ära. kogemata, ma lihtsalt liigutasin seda limast kardinat ja kõik kukkus alla. Kristjan parandas selle näiliselt ära, mu laua peal turnides. sealt pudenes alla päris palju metallist (ma täpset koostist ei oska kahjuks öelda) rõngaid. ma ühe varastasin endale.
see oleks kindlasti olnud mu kogu üks väärtuslikumaid detaile.

Seda ma tahtsingi öelda.

ääremärkus

Jõuludeks tahan ma sokke ja luuleraamatuid.

loomne lähedus

Miks ma nii teen? Kas ma püüan mõtestada enda puudujääke, põhjendada oma laiskust? Kas minu probleemid on vaid selle pärast tõsisemad, et ma suudan neid paremini sõnastada? Ei ole ju. Aga

kuidas teised hakkama saavad?

Ma käisin teatris täna. Päris teatris päris etendust vaatamas. ("Mesimees", kui kedagi huvitab) Mitte neid kahtlaseid teoseid, milles on absurdi- ja abstraktsusesugemeid. Mis kalduvad sürrealismi. Tegutsevad noored jätavad kõik ikka enda mõelda. Alguses mind häiris, et kõik nii teeseldud on, aga siis meenus, et teater ongi selline. Pärast jäi aega terava dialoogi ja emotsionaalse ülekülluse nautimiseks. Mulle meeldib, kui inimestel on väga-VÄGA omapärane loogika ja asjade seostamisviis. Aga kindlasti peab olema sellesse segatud intelligentsi ja - teravust. (See mõttekriips ei olnud midagi grammatilist, see tähistas väikest mõttepausi.)

The World is just God's playground, Barbie.

Ma tahan, et inimesed taluksid külma reaalsust, saaksid sellega toime tulla. Aga ma tahan ka, et neil oleks oma maailm, mis on soe ja hea koht, et nad ei oleks haavatavad. Sest nende oma maailm ongi see, mis hoiab neid kaitstuna tegelikkuse eest. Aga mitte pimedas, sest siis ei oleks neil ju elust aimugi.

impressionisti kuu

Mu neljapäev koosnes hilisest ärkamisest, geograafia olümpiaadist, matemaatika- ja eesti keele tunnist, etlemiskonkursist, näiteringist ning Sangriast Illegaardis.
Ma usun, et seda võib lugeda heaks.
Reede oli tavapärane ja kolmapäev kordas ennast. teisi päevi ma ei mäleta.
homme saab magada.
mu sissekanded muutuvad järjest... ühtlasemaks.

Taevas oli sombune ning kuu paistis kui masenduses impressionisti maalitud. Tuul puhus silmist pisaraid.

natüürmort külma käepigistusega

Ma sain lõpuks aru, et
mulle ei sobi see.
See. Teie.
Ma ei taha olla osa teie maailmast.
Tahan olla endas, sest siin on
soe. soojem. mulle.

Ükskord kinkis Signe mulle pildiraami. See oli ise tehtud. Ma alguses naersin ainult.
See toimus kunstitunni ajal. Taali oli vist ka seal.
Alles pärast ütlesin aitäh.
Siis ma veel kogusin kruvisid.
Sa oled mul veel alles.
veel. vaal.


Asesõnade tähendus.
Raske on aru saada
kui sa ei räägi selgelt.
Kui sa tsenseerid
ja paned tärnid asemele.
Aga mul on üks ilusam sõna ka selle jaoks.


Need ei ole luuletused.

suitsused suunurgad

"Some people are shocked from the sense of intimacy."
2005. Yes indeed they are and i knew it already then.

"Kui nii, siis ma pole tingimustele vastav."
2004. Huvitav on see, et juba 2 aastat tagasi ütlesin ma kohati sääraseid asju, mida praegugi, aga need olid põimunud mingite stampväljendite ja muu kompleksidest mõjutatud jutuga.

Tere!
Mu põhivõimeks on lendamine ja siis ma oskan veel aegluubis joosta.
(:

ma lihtsalt pean mainima

ühest väga roosast blogist:
ja muideks Apodüsofiilia tähendab lahtiriietumisarmastus xD

hihi. mida seee venekeelne sõna tähendaski?

Maskeraad

Me rääkisime just Elisabethiga maskidest ja tugevast iseloomust. Maskide kandmine kui enda ehtimine teiste inimeste jaoks meeldimise eesmärgil. Sellega kaasneb kindlasti mingi ebakindlus. Eiei, tegelikult on ebakindlus suurem, kui maski ees ei ole. Kui see on ära võetud. Siis tekib värske haava värin silme ette. Ma ei mõtle puud. Värin kestab ilmselt ainult nii kaua kuni haav on värske. Või noh, haava ei pruugi ollagi. Mõned inimesed on kogu aeg täiesti loomulikult nemad ise olenemata keskonnast ja seltskonnast. Siinkohal tegib "aga" jällegi kohanemise pealt. Kas need inimesed suudavalt piisavalt hästi tajuda ümbritsevat, et sellega kooskõlas olla? Sest hea kohanemis- ja suhtlemisvõime eeldab ju siiski oma partneri tunnetamist ka muudmoodi, kui tema sõnade kuulmist. Maski kandmine on enda hoopis kellekski teiseks tegemine, kaugel kohanemisest. Viimane on iseenda sobitamine ümbritsevasse, esimene ümbritseva sobitamine iseendasse. Palju halvem variant, sest nii ei saa keegi näha, kes nad tegelikult on enda komplekside pärast.
Ühesõnaga kutsun kõiki üles maskeraadilt lahkuma.

kummaline tuli.

puitunud sild

¤Gibt es hier einen Automechaniker?
#Nein, hier gibt es keinen.
¤Wo gibt es denn einen?
#Das weiss ich nicht.

xD

it's MY disco

rõhk peab olema sõnal "my", et seda rõhutada.

ma vaatasin eile voonakeste vaikimist. ei, see on film. Anthony tegi oma tööd päris hästi. tho ma oleksin kõik teistmoodi teinud. :D tegelikult oleks John Malkovich sinna rolli paremini sobinud. tal on stoilisem hääl. ja hullumeelsemad silmad. siis ma oleksin rohkem kaifinud. ning see naispeaosa akstenditeema oleks võinud välja jääda. ta oleks võinud olla selline klassikaline õrn ja haavatav kangelanna:D ei, tegelikult tugev naine. nad Tonyga oleksid võinud üksteist vastastikku manipuleerida. tony oma hullu psühholoogilise viisiga ja tšikk oma naiselikku ümbersõrmekeeramisvõimega.

ma nuhin ringi ja kirjutan pärast edasi.

olevikuheietused

Paljud teist kindlasti ei tunne mind ning ei hakka ka kunagi tundma, kuid... lause, mis ütleb minu kohta kõik: "Südames on ta tegelikult lahe."
või midagi.
Signe surematu huumor. xD
mu kolmapäevane kultuurielamus leidis aset 2. ja 3. tunni vahel. Improvisatsioon Rolandi, Kristjani ja Ilmari moodi. te olete lahedad.^^

tühimik sinu all

Ma käisin Kirsiga kunagi Maailmas. Me jõime teed ja sõime küüslauguleivakesi. Ma tahtsin proovida, kuidas küüslauk ja mesi koos maitseb. Nämmu oli. (:

täiuslik näide väga halvast kirjutamisest

Sügisõhtud on ilmselgelt jahedad. Sellest faktist mitteolenevalt läksin ühel kevadhommikul äärmiselt ebastiilses riietuses linna õnne otsima. Tegelikult muidugi koolist poppi tegema, kui end kõnekeeli väljendada, ning kohtuma inimesega, keda kohe kindlasti ei saa samastada õnnega. Igaljuhul, minu rohelisel ning võrdlemisi grotesksete kalapeadega küllastunud teekonnal oli oma eripära - möödujad ei heitnudki mulle raipekotkapilke. Mul ei ole kahjuks eriti midagi meeles peale põrkavate silmamunade ja muu säärase, mis tavakodaniku roopima ajab. Punane vein käis asja juurde, muide, ma ei kavatsegi väita, et see oli mingi kõrvaline detail. Ahjaa, Punast Veini ei olegi veel tutvustatud. Häbi mul olgu. Niisiis on eelnimetatu üks täiesti ebavajalik komponent kartulisalatis ning mõnikord ka juustuvõileival.
Ma olin sassis peaga ja lillade sukkadega kohusetundlikkust eitav vanamees, kes tegelikult oli tüdruk, aga tundis end vanamehena. Võibolla niidirulli pärast oma kotis. Sest ma ei suutnud leida põhjust, miks peaks olema minusugusel tüdrukul niidirull kotis. Kõige lähem potensiaalne niidirullikotiskandja oligi vanamees. Niisiis on üks järjekordsetest elu müsteeriumidest lahendatud. Täiesti tarbetult, muide, kui nüüd lõppu rikkuma hakata. Kotis oli mul veel muidki asju. Nii mõndagi huvitavat ja nii mõndagi ebamäärast. Veinipudel kuulus nende esimeste hulka. See, mis pudeli ümber oli, aga viimaste. Valgusfoorimehike laksis rohelist paralleelselt jalakäijate sebratallumisega. Kedagi ei huvitanud, mida tunneb punane foorimehike.
Lillade sukkade välkudes astusin üles treppidest ja munakivisillutistest. Rõvetsesin välja paar kurja ja silmakirjalikku plaani, mida ma tänu oma südame headusele kunagi ellu viia ei kavatsenud. Mõtlesin, et nüüd oleks õige aeg panna põlema mõni homo ja istusin maha, muskaatpähkli riiv käes. "Kordki," mõtlesin, "vaid ühe korra tahaks olla angerjas Sargasso meres vetikate vahel."
Minu kohati sotsiaalpsühholoogilisi, kuid enamasti lihtsalt psühhedeelseid monolooge pidav sõbertuttav-jälitaja maandus silmapiiril. Ta tundus kuidagi kahvatu, kahtlustasin koheselt homoseksuaalsust. Muid mõtteid mul tema kohta ei olnud. Põgenesin rutates, pühkisin peast vanamehe erootilised piltstsenaariumid ning rebisin ribadeks lillad sukad. Kummaline, et ma seda tegin, mulle meeldisid need. mõlemad. Keegi sosistas kõrva midagi kostüümladudele omast ning ärkasin üles kahe hiiglasliku porolonist kahvli vahel. Noormehe segadus ei küsinud mult enam midagi, lõin kõigele käega. Muuseas tabades ust ja eemale peletades uudishimulikud pealtvaataja-sadistid.

4 paari sokke

saatis mind läbi nädalavahetuse.
ma kaotasin oma kinda ära. oma imeilusa hargnenud kinda. ma ei leia teda enam mitte kunagi üles ja ma olen õnnetu sellepärast.
nädalavahetus oli nüanssiderikas. see algas Kõditeraapia esimese kohtingu eriga, kulmineerus Puitunud Sillaga ning lõppes noolega penoplastis. ma usun, et järgnev nädal on erinev. huvitav küll, millest.
me rääkisime maskidest. ma teietan alati võõraid. a l a t i. täiesti ebavajalik.
kiisu tahab toast välja.
miääu.
ma vist... ma ei tea.
kutsung.

kõditeraapia alustab

nüüd see siis algab. ma jõudsin kahte viimasesse tundi veerand tundi hiljem ning nädala lõpus pole mind üldse enam koolis. kohusetunne yaay. kõik kunsti nimel^^
satanistid, kes hülgasid oma usu ja jumala, lumesõda ning saladuslikud nupud.
tegelikult on see hea, sest see annab energiat ning ei lase kõigel üksluine olla. ning ma avastasin, et ma vist olengi aktivist. appi.
palju õnne, teid just kõditati. hiihii.

lumine

Rolandil on seljas must mantel ja peas tumedatriibuline/-ruuduline soni. Ta palub Kirsikal viisakalt oma noodimappi hoida ning sööstab lumesõtta. Kristit võitma.
Täna on vaheaja esimene kasulik hommik. Ma suutsin oma tuba natuke koristada, hämmastav, et sealne tolmukogus mul üldse hingata lasi. See pole veel päris korras. Ma usun, et talve sobib ainult klaverimuusika. Aga seda tean ma ainult praegusel hetkel.
Klaver on eniveis hea.
Huvitav, kas inimesed valetavad rohkem endale või teistele.

shifty eyes

kollased mummud

hämmastav, kui palju päikseid ta enda ümber kogub. hämmastav.
ma sosistasin kikule kõrva "pixiedust is everywhere". ta ei reageerinud. kirss sosistas mulle kõrva "hoora mind". aga see toimus maffiamängus. see viimane.
Kelli ütles kunagi, et ma olen headuse etalon. see oli siis, kui ma temaga veel koos ei istunud.

molekulaarmälu

Unine.
ma vaatan metal-videot. selles on kõikide aastaaegade elemente kasutatud. huvitav. muide, ma ei tunnista talve. veel.
naljakas iseenesest. kui me emmega kahekesi kodus oleme, siis on meil alati lõbus. Toomas käis täna. ta tõi torti.
vastsaabunud talve puhul on mul tahtmine oma korras toas magada ja hästi kaua. ma võiks ärgata siis, kui jõulud või sünnipäev on. aga mu tuba pole korras ja praegu on alles oktoober. prr.
issandjumal, mida ma just märkasin. ma nimetasin oma isa toomaseks ja mainisin tema külaskäigust aiinuult torti (isegi mitte helkureid või seda, millest ta rääkis!) okou. Lembit saabus. vist. okou.
ma tahan, et mul oleks võimalus inimesi enda juurde kellaviieteele kutsuda. ja siis teed juua formaalsusi vahetamata.

kuriteo mitmekülgsus

sisselogimislehel on kiri "mäleta mind", mille ette saab linnukese panna. nii armas. (siit lähevad edasi sentimentaalsed mõttekäigud stiilis "oleks vaid inimestel ka selline nupp" vms. haha)

kirjavead mu tekstis on täiesti lubatud, kuna käed külmetavad ja sõrmedeni seljaaju ei jõua.

huvitav, kas ma olen võimeline sügavalt filozoofiilsetel teemadel vestelda olles ise mingis ebameeldivas olekus nagu seda on magamatus või midagi säärast. ? hm, kas olen, kas ma ?
isssssand, teiste inimeste maneer. jaiks.
ma lähen täna vist illegaardi kunstnikku mängima. sellest kuuleme hiljem.

vahepeal ma blogin lihtsalt igavusest.

alternatiivprogressiv

Ma alati kuhjan enda ümber midagi. Kui ma olen koolis, siis on selleks kampsun, sall, kott, õpikud, kindad ja muud säärased asjad. Kui ma kodus õpin (hihi), siis õpikud, tekk, padi jne. Kui ma pargipingil istun, siis igasugused üleriided, kott, raamatud, märkmik. Ja alati hästi palju pixiedusti. Praegu näiteks on palju küsimusi ja arusaamatusi mu külgi ümbritsemas.
ning mu sõrmed voogavad jõulutunnet. koos mandariinilõhnaga.

häälitsused enne tervitust. nagu "aa hei" või "mm tere".

kirjapea

hoolitsuse mitmepalgelisus, hurmavad agulitänavad, vettinud mantlikraed, noormehe segadus, 4 minutit lahkumiseni. kirjanikel on suurepärane võime päästa iseenast. tänu sellele, et nad on kirjanikud. raisatud aeg ja kaotsiläinud küsimused. ja minutiseier. sügisesed arusaamad armastusest. loogiline kuid ettearvamatu järg. jätk.
"need on mu enesekaitse-nõelad. kui keegi ründab, siis ma võtan need välja ja kaitsen ennast. see käib mul hästi kiiresti, ma olen kodus harjutanud."
põhikoolis tehtud vead, keskklassi äärmuslase pead, hoopis muust mõtlevad sead, tiritamme püstitavad Lead.
hihi.


muide,

...
ja päeva lõpuks mõista,
kui mõttetu on naabrikoera elu
ning juua saasta veini
tassist

üks mool hingetõmbeid

Mulle meeldib lugeda luuletusi.

üheksa kolmandikku hetkest ei saanud ta aru, mis toimub. pärast tuli mõistmine ja siis pani ta üldse silmad kinni.

Soojusõpetus

1) Tehislikud.
Ma arvan, et mu lapsepõlv jääbmulle meelde väga õnneliku ajana, aga ma ei julge sellest kellelegi rääkida.

2) Eksperimentaal.
Kohusetundlikud sipelgad iseloomustavad... Kai Taba.

3)Vedelikupuudus - verekaotus suguühte AJAL.
nhahahahahaha

4) hooplejad mässajad
kodanikuarmastus ja nulltolerants ja ei mingit seost ligimestega.

5) Ulric Ichabod
raiped reeturid

täna me mängime inimesi

Ei, seekord ma ei pane viidet kellaajale, sest see pole üldsegi oluline. Oluline pole ka see, mida ma teen või olen teinud, sest kellelegi ei ütle need faking hüüdnimed midagi.
Inimesed, kes on maha jäetud, on tühjad ja külmad mõnda aega. Kui nad just meeletut kergendust ei tunne ja õnnelikud pole. Aga enamasti on ikkagi see esimene variant. Ma just avastasin selle. Ma usun, et me peaksime iga päev avastama midagi uut. (: xD
Humm. nagu ma näen, ei tule täna nauditavat sõnastust või filosoofilisi mõttekäike. Huvitav, mida ma üldse kirjutama peaksin?
ma tean küll^^

keedumakaronisupp

kell on jälle faking 3 öösel

ma peaksin hakkama alati kell 3 öösel kirjutama, sest siis (ma ei saa fakin kirjutada, kui kik faking vaatavad, mida ma faking teen) . saaks nagu statistikat teha lausa. kuigi nad võivad lugeda migi kunagi. tegelt mind häirivad, Kelli, praegu mõned asjad. ma jumalast kavalalt suhtlen suga praegu, kas sa e arva ? XD näiteks. KUULA. plz. (a) mul on mingi faking ebamugav olnud kogu õhtul enamvähem. ma ei tea, miks. mingi mu kompleks, ma arvan. kuigi ma jumalast eitan oma komplekste tegelt. nonnääed, Triinu, sa võid ka kuula/lugeda ^^. mm. siin on mingi ebamäärane seltskond, sest me suht ei sulandu. nagu. mngi jutt veel. et kuidagi kontrastne natu. äööö. duudilluudiluu. minngi üleülldse kahtlane on. ja üleüllllldse ma kavatsen niikaua kirjutada kuni mul mingi normaalne mõte tuleb sest mul on täiiega nagu hullult palju mõtteid peas koguaeg/alati:) tegelt mingi enne oli jummala palju, aga mingi olks.ahja. mingi julm klats käib, kas pole nii. thah. aam, Neeme, seepärast sa ei või lugeda, sest SA EI SAA ARU. mmm. ühesõnaga mu aju ei fungi mingil vajalikul otsarbel praegu, ärge tähele pange. krrr. te nagu loete mu faking mõtteid hah. nahnah. see tähendab FUNKtSIONEEEEERIMA. see meenutab mulle illut sest see sna meenutab mulle illut. :) "rahvas räägib tagumikuga," sisistas dina läbi hammaste. tegelt illu rämedlt nõulaifib seal paganama tallinnas. he is who he has always been ju nõu. DEEP! bäääbääbäää-buubuubuuuu.. nii ma alati laulan, kui mul tuju hea! illu ilmselt nõulaifib jah, ta eelmine kord kaa. ja mingid tsikid kihistavad seal nagu eelmine kord. aja pmst ärme räägi illust.hahahahhahahaaa. hahahahhh. hea üllbe siis. tegelikult mulle meenutab teda alati sõna heh ja tiiäelik alltekst, mis üteb et sa oled liiga nõme minuga rääkimiseks, mind ei koti. kas pole mitte masendav? aga tegelikult ei olegi nagu absoluutselt sest sel juhul ei koti mind ka:). nagu absoluuutselt mitteXD. kas pole mitte vahva?;) nagu täiiegaXD. illu ei saa ise küll aru, kui keegi räägib samasuguse alltekstiga. tähendab, kui mina seda teen. ta faking räägib edasi ja küsib oma nõmedaid küsimusi. kusjuures kui MINA kunagi taipan, et keegi räägib sellise alltekstiga siis ma rõõõmuga räägin edasi, ning kui ta mingil hetkel täiiesti ignorantseks muutub, siis on mõtekas avameelselksida kas ma käin näridele, sest min küll ei kotiXDühesõnaga me ei räägi enam illust, sest ma panen nüüd järgmise rea.
Kristi, miks kurat sa mingi Dinat tsiteerisid praegu? oli vaja vääää. see oli retooriline küsimus ja ma ei kavatsegi vait jääda. misantroop. misantroobid. see sõna jällegi meenutab mulle (komakomakoma) putukaid.
ma küll usun, et kui keegi seletab midagi ja ma teda vahin, siis arvatakse, et ma teda kuulan. no mina arvan!! xD loome elava diskussiooooooooniii hahaaah. ei õnnestu vää. kindel vää- hahaah:D nad põgenevad rõdule KOLMEKESI. nihihihihhihi. mind absoluutselt ei üllataks, kui nad alla hüppaksid vää.
mulle meeldib see laul. nämmu. aaa. ma avastasin just ühe fenomeni. kirjutamine on parem suhtlusvahend üksteise põhimõttelisel mõistmisel, aga mitte emotsionaalsel, sest see ei edasta mingit emotsiooni üldse ju.

kell 3 öösel

tulevad kummalised mõtted pähe ja õed saabuvad kohtingutelt.
ning kõik sõbrad lähevad ära magama ja jätavad minu siia üksi. iseendaga ja enda mõtetega.
Ma tahan olla tugev.

Mul on nüüd oma blog ^^